ÄP: Milder ajab investoritele kärbseid pähe

Kui Baltika juht Meelis Milder börsilt keelatud ajal aktsiate ostmisega oodata ei kannatanud, siis tulnuks ettevõtte majandustulemused avaldada varem, leidis Äripäev 2. veebruari juhtkirjas. Siis polnud veel teada reedel selgunu – et ettevõte jäi neljandas kvartalis märkimisväärsesse kahjumisse.

Isegi kui tehing on aus, peab see ka aus näima, väitis Äripäeva juhtkiri.

Milderi otsus osta börsilt keelatud ajal enda juhitava firma aktsiaid on jäänud arusaamatuks nii avalikkusele kui ka investoritele, andes alust kahtlustada siseinfo kasutamist või turundustrikki. Milder ise kinnitab, et väljendab nii vaid usku ettevõtte finantsseisu.

Äripäeva hinnangul ei peaks investorid laskma end Milderi Tallinna börsiajaloos pretsedenditust teost eksitada. Kui Milder tõepoolest aktsiate ostmisega kvartalitulemuste avaldamiseni oodata ei mallanud, siis olnuks kõige lihtsam lahendus Baltika majandustulemused  börsile varem avaldada – ja alles siis osta.

Küsitavad motiivid. Miks peaks väike firma aastatulemuste avaldamisega kaks kuud venitama, liiatigi kui oktoobri ja novembri kasuminumbrid suudeti kokku lüüa poole kuuga? Tulemuste varasem avaldamine oleks siseinfo kasutamise kahtluse kõrvaldanud ning poleks lasknud ka arvata, et aktsiaostu tegelikuks põhjuseks on investorite huvi äratamine. Turuga manipuleerimine ettevõtte juhi poolt ei ole kindlasti aktsepteeritav tegevus. Kuivõrd ost suurendab Milderi aktsiaportfelli vaid 0,8 protsendi võrra, jäävad Baltika juhi motiivid küsitavaks.

Milderi väide, et ta ei teadnud börsile aktsiate ostmise avaldust tehes ei neljanda kvartali ega detsembri lõplikke majandustulemusi, ei veena: kellel siis veel kui mitte ettevõtte juhul peaksid firma majandusseisu kohta kõige värskemad andmed käepärast olema. Ei ole usutav, et ettevõtte juht hoidus värskeid finantstulemusi jälgimast, sest soovis firma aktsiaid keeluperioodil juurde osta.

Ent Baltika aktsia on ajaloo madalaimas seisus ning kasumi teenimine Baltikale eluliselt tähtis, seda enam, et eelmise aasta septembris langes Baltika netovara seis alla poole äriseadustikus lubatust. Mis ajendas investoreid eeldama, et ettevõte vajab lähemal ajal taas finantssüsti.

Aeg loobuda tegevjuhi kohast. Omamoodi kummastav on seegi, et börs pretsendendituks tehinguks loa andis. Tõsi, börs ei ole uurimisorgan ning pole keelatud ettevõtte juhti usalduslikult suhtuda, kuid vaevalt oleks mõni teine Baltika aktsionär säärase loa nii kergesti saanud. Samas on Milder kindlasti teadlik sellest, et kui on kasutatud siseinfot ja finantsinspektsiooni algatatav võimalik uurimine peaks selle tuvastama, jääb tehing inetuks plekiks tema kuuerevääril.

Eelmise aasta aprillis kirjutas Äripäev, et Baltika tegutsemine meenutab järjest rohkem võlakriisis siplevat Kreekat, ning avaldas arvamust, et Milderi usalduskrediit hakkab otsa saama. Leiame ka nüüd, et Milderil on ammugi aeg ettevõtte tegevjuhtimisest loobuda ja taanduda nõukokku. Kõige visama ettevõtja tiitlit vääriks ta sellegipoolest.

Milder on omakorda meedias vastu tulistanud, et ettevõtet tuleks hinnata majandustulemuste, mitte Äripäeva artiklite järgi. Baltika tooted meeldivat paljudele inimestele ja „see jama“ neid ei huvitavat. Läinud aasta kolmandas kvartalis vähendas Baltika tõepoolest kahjumit poole võrra ja suurendas müügiefektiivsust kaheksa protsenti (neljanda kvartali tulemusi veel ei ole), ent sellest pole investorite veenmiseks piisanud.