ÄP: Välisinvestorite aktiivsus kütab palgatõusuootust

Äripäeva hinnangul näitavad ettevõtete plaanid palgakulu suurendada optimistlikku meelestatust ning tekkinud palgatõususurvet.

Fontese palgaturu prognoosiuuringu kohaselt kavandab palgakulu suurendamist aasta esimese nelja kuu jooksul koguni 84% küsitletud ettevõtteid, 29% plaanib palku tõsta aprillis.

Äripäeva hinnangul näitavad tööandjate plaanid esiteks seda, et alanud aasta suhtes ollakse vaatamata ärevust tekitavatele teadetele eurotsoonist optimistlikult meelestatud; teiseks seda, et palgatõususurve on muutunud suureks. Kui 2010 keskmine brutopalk veel langes, siis eelmisel aastal tõusis 1,1%. Fontese uuring prognoosib tänavuseks palgatõusuks keskmiselt 3%, ent ei võta arvesse inflatsiooni. Jaanuaris oli inflatsioon 0,7%, ulatudes aastatagusega võrreldes 4,5%ni. Eesti Pank prognoosib 2012. inflatsiooni aeglustumist 2,8%le, mis jätab reaalpalga kasvu üsna pisikeseks. Ka ei ole paari kuu pärast palku üle vaatavad ettevõtted ilmselt palgakulu suurendamises päris kindlad, pigem tahavad nad enne näha aasta alguse käibekasvu.

Head uudised. Palgatõusuootust süvendab ühelt poolt väsimus mitu aastat kestnud surutisest, teiselt poolt mitmed head uudised. Tööstusettevõtete toodang suurenes läinud aastal 18%, kasvu vedas välisnõudlus: üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi välismaale. Sisetarbimise kasv on olnud aeglasem: kui detsembris näitas tarbijabaromeetri indikaator miinus 18 punkti, siis jaanuaris –13, näitaja pikaajaline keskmine on –10.

Välisinvestorid on muutunud tunduvalt aktiivsemaks: Sweco omandas Vealeidja OÜ, Alma Media ostis CV-Online’i, Flagmore toob tootmise siia, Kesko plaanib lao ehitamist Eestisse, Imatran Seudun Sähkö omandas Fortum Elektri, Hello Kitty mänguasjad hakkavad valmima Eestis. Eestisse tuleku plaani peab IKEA, otsuse on juba teinud Subway, H&M tuleb samuti lähemale. Arendajatel on kavas lähiajal Tallinna rajada kuus uut kaubakeskust, tõsi, kõik plaanid ei pruugi realiseeruda. Hästi läheb ka Eesti idufirmadel: Fits.me sai seitsmekohalise rahasüsti, GrabCAD aga USA investoritelt neli miljonit dollarit.

Soomest mööda? Kriisiaja karmide kärbetega valusalt, aga vaikselt kohanenud eestlaste eneseusku suurendas kindlasti ka ametist lahkunud Soome presidendi Tarja Halose arvamus, et peagi hakkab Eestil minema paremini kui Soomel. Joakim Helenius prognoosis koguni, et Eesti saab Soomest elaniku kohta rikkamaks veel enne 2030. Peaminister Ansip, kes lubas 2007 Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka viia, enam viimasel ajal tollast juttu meelde ei tuleta. Keskmine palk on praegu Soomes umbes neli korda suurem kui Eestis, elukallidus ja eriti elamispinnaga seotud kulud siiski tunduvalt madalamad. Eesti eeliseks on aga paindlik majandus ning lihtne maksusüsteem, mis on investorile atraktiivsed.

Fontese uuringus küsitletud ettevõtetest põhines väliskapitalil koguni 68% ettevõtteid, mis näitab, et palgatõusu veduriks ongi tõenäoliselt eelkõige väliskapitaliga firmad. Need on ettevõtted, mis täitsid 2011. aastaks seatud eesmärgid üldjuhul edukalt: 100protsendiliselt 41%, 90protsendiliselt 33%. Selle hinnaks on olnud valdavalt palkade paigalpüsimine 2010. aastal, 23% firmades on siiski palgad seoses personalimuudatustega tõusnud. Kõik Eesti ettevõtted end nii kindlalt muidugi ei tunne, mistõttu ei saa ilmselt ka palgatõusule mõelda. Sest palgakulu on võimalik suurendada siis, kui kasum töötaja kohta kasvab.