Riigikogu komisjonid sogavad vett
Riigikogu komisjonide moodustamine näib olevat muutunud mooduseks, kuidas kiiret lahendust vajavad asjad võimalikult kaugesse tulevikku edasi lükata, lootes avaliku huvi vaibumisele.
Hiljuti tõendas riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, et Siim Kabritsa ja Indrek Raudse tegevuses korruptsioonivastase seaduse otsest rikkumist ei esinenud. "Tõendamine" käis lihtsalt: erikomisjonil ei ole andmeid, et nimetatud oleksid neile kuuluvate osaühingute tegevusest materiaalset kasu saanud. Kuivõrd komisjon püüdis mingeid andmeid hankida, on teadmata. Tõenäoliselt polnud erilist huvi seda üldse teha.
Järgmiseks moodustas riigikogu välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmise asjaolude uurimise komisjoni. See peaks välja selgitama, milline oli Raudse, Kabritsa ja Nikolai Stelmachiga seotud äriühingute tegevus 2011. aastal tähtajaliste elamislubade andmisel; kas sellega olid seotud ministeeriumid ja nende allasutused ning kas riigikogu liikmed ja ministrid seda protsessi mõjutasid.
Erinevalt erikomisjonist peaksid uurimiskomisjonil olema sisuliselt samad õigused, mis uurimisametil. Ta võib kutsuda kõiki Eesti inimesi, riigivõimu esindajaid enda juurde ärakuulamisele, nagu on seletanud komisjoni liige, riigikogulane Andres Anvelt. Tulemus on ikkagi ette teada: komisjoni käsutuses olev info ei tõenda seda kuidagi, sest päriselt infot ei hangitagi. Riigikogul puudub huvi selles asjas selgust majja saada ning hoolimata antud õigustest ei ole komisjonil piisavalt kompetentsi juhtumi lahendamiseks vajaliku info hankimiseks.
Kuna juhtumit uurinud prokuratuur kõnealuses juhtumis kuriteo koosseisu ei näinud ja kriminaalmenetlust ei algatanud, siis sellega on lugu sisuliselt lõppenud. Seda tunnistab kaudselt ka Anvelt, kelle meelest prokuratuur oleks võinud siiski menetluse algatada, et ühiskonnas tekkinud pingeid maha võtta. Otsesõnu ütles ta, et väga suuri lootusi riigikogu uurimiskomisjonile panna ei saa. Aga milleks siis neid komisjone üleüldse luua, kui isegi selle liikmed ette teavad, et need asjade tegelikku seisu välja ei selgita?
Vilja Kiisler
Arvamustoimetaja