Silver Meikari ülestunnistus on pannud poliitikud vingerdama.

Reformierakondlase Silver Meikari tänane ülestunnistus Postimehe arvamusloos on üllatav samm.

Silver Meikari tänane ülestunnistus, et ta annetas oma nime all parteile 115 000 krooni võõrast raha, mille päritolu ta ei tea, annab Reformierakonnale suurepärase võimaluse näidata, kas ja kuidas nad erinevad Keskerakonnast.

Näib, et Eestis on kombeks avalikult parteide musta pesu pesta siis, kui oled erakonnas jäänud kõrvaltvaatajaks. Kui seni on sellega silma paistnud IRLi „kampsunid” või Keskerakonnast lahkunud endised juhtpoliitikud, siis tänasest sai pleki külge seni tugeva sisemise organiseeritusega tuntud Reformierakond.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm kirjutab Äripäevas, et maailmakaubanduse raskuskese nihkub üha selgemalt arenevatele turgudele, sealhulgas Aasiasse.

Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon otsustas reedel toetada süstemaatiliste maksuvõlglaste ja nende äriühingute ettevõtluses osalemise piiramist, samuti teiste riikide ärikeeldude tunnustamist. Selliseid pahatahtlikke võlatekitajaid on Eestis hinnanguliselt tuhatkond.

Ettevõtjatel tuleks arvestada, et Kreekasse pikema maksetähtajaga krediiti müües on väga suur risk, et kaupade või teenuste eest ei suudeta tasuda, kirjutab Coface Eesti esindaja Kairi Vaade-Kuusemets. Kreeka eurotsoonist lahkumine ja endise valuuta taaskasutuselevõtt koos devalveerimisega on tõenäoline.

Püüame tänases lehes jõuda selgusele, mis juhtub, kui Kreeka otsustab euroalast lahkuda. Äripäeva hinnangul tekitab praegust süvenevat ebastabiilsust mitte niivõrd konflikt Kreeka lahkumise hirmu ja vankumatu usu vahel Kreeka jäämisesse euroalasse, vaid eelkõige ebaselgus kumba suunda vaekauss lõpuks langeb.

Kingakaubamaja saatis möödunud nädalal ajakirjanikele emotsionaalse teate, kuidas oma pettumust ajakirjanikule väljendanud kundel tasub oodata kaubamajaga kohtussemineku kutset. Selline teade on ämbrikolistamine mitme nurga alt, leiab rubriigitoimetuse juht Rivo Sarapik.

Ühel naisel pestakse pead, teine istub, fooliumiribad peas. Mõne napi meetri kauguselt kihutavad mööda toidupoe kunded, kärud kaupa triiki täis.

Riigikogu tegeleb demokraatia tõhustamise sildi all hoopis võimu kindlustamise ja valimisteks raha kogumisega, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.

Facebook on midagi enamat kui vaid sotsiaalmeedia platvorm, kirjutavad Orcasci juhtivdirektor Mark Turrell ja Aix-Marseille’ ülikooli professor Olivier Oullier.

Ettevõtte väärtust oleme harjunud pidama rahaliseks ühikuks, mis on tuletatud valemite abil varade väärtusest ja tulevasest kasumist. Ent aina rohkem peaks tähelepanu pöörama ettevõtte juhtimisele kui sisulisele väärtusele, leiab Audit & Assurance’I partner Vello Hintsov,

„Praegu saab vabalt väita, et Euroopa Liit genereerib ebastabiilsust liikmesriikides, mitte ei loo seda,” kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Erkki Bahovski reedel Äripäevas ilmunud arvamusartiklis.

Endise kaitsepolitseiniku Indrek Põdra juhtum on avalikkuse ette paisanud detaile jultunud ahnusest, mis on toimunud Eesti kõige olulisema sisejulgeolekuasutuse seinte vahel. Sellises mastaabis juhtumi avalikuks tulek paneb küsima, kas kaitsepolitseiametis on vaja teha jõulisi muutusi?

Teisipäeval majanduskomisjonis toimunud avalikul arutelul sai kinnitust seisukoht, et taastuvenergia tasusid saab ja tuleb muuta väiksemaks, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata.

Kui Kreeka euroalast lahkumine on äärmiselt kallis ja keeruline, nagu ütles Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde, tõusetub selle vältimiseks plaan kirjutada Kreeka võlad maha ja säästa end kahjude kuhjumisest.

Tavid hoiab jätkuvalt enamuse oma vahendeist füüsilises kullas ega plaani enne rahandussüsteemi reformi oma kullavarusid müüa, kirjutas Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming. Tuntud investor Jim Rogers ütles hiljuti, et maandas kulla ja hõbeda hinnariski, kuid ei müünud väärismetalle.

Äripäeva hinnangul väärib kaalumist Luterma võlausaldajate ringi kuuluva Swedbanki esindaja mõte, et pankrotihaldurid võiksid olla vabastatud riigilõivude tasumisest.

Pärast valimisi Prantsusmaal ja Kreekas on Euroopal vaja leida vastus kahele suurele majanduspoliitilisele küsimusele: milline peaks olema kasvu- ja kasinusmeetmete vahekord ning mida teha Kreekaga, kirjutab majandusteaduste magister Maris Lauri.